Our countries
Kaldkatuseks liigitatakse katus, mille kalle on suurem kui 1:10 ehk 6º. Kui katuse kalle on väiksem, liigitub see lamekatusteks. Katusekalle on olenevalt piirkonna klimaatilistest tingimustest sageli määratletud ka riiklikes ehitusnormides - nii on suurema vihma- või lumesaju aladel nõutud järsem kalle. Järsem kaldenurk on põhjus, miks ka Põhjamaades eelistatakse katuselahendusena just kaldkatuseid - nii saab vihmavesi ja lumi loomulikult katuselt alla liikuda ning ei jää sinna seisma, mis võiks tekitada katusele liigset koormust, suurendada veekahjustuste ohtu ja vähendada energiaefektiivsust.
Katusekalle mõjutab ka katusekatte materjali valikut - päris kõik materjalid ühtviisi igale katusetüübile ei sobi. Nii näiteks vajab profiilplekk vähemalt 10º, betoonkivi 14º, savikivi 22º ning bituumensindel 15º katusekallet. Arvestama peab ka seda, et mida väiksem on katuse kalle, seda kõrgemad tingimused seab see hüdroisolatsioonile.
Nagu eelpool mainitud, on kaldkatus eramute katuselahendusena eelistatud valik, eriti just põhjamaises kliimas. Lisaks ilmastikuga seotud omadustele on aga veel mitmeid teisi põhjuseid, miks kaldkatuseid eelistada. Tutvustame neid veidi lähemalt.
Vihmavee äravool: Kaldkatustelt voolavad sademed loomulikul moel alla ning juhitakse vihmaveesüsteemide abil fassaadist eemale. Nii on minimeeritud seisvast veest tekkivad kahjustused.
Väiksem oht liigseks lumekoormuseks: Kaldkatused soodustavad ka lume loomulikku libisemist katustelt, vähendades nii seisva lume raskusest tingitud kahjustuste ohtu.
Väiksem hooldusvajadus: Kaldkatustel on üsna väike hooldusvajadus, kuna kaldpind soodustab nii vee, lume kui ka okste ja lehtede loomulikku eemaldumist katuselt. Tekib vähem seisva vee kahjustusi ning ummistusi. Kaldkatuse hooldus on võrdlemisi lihtne ja jõukohane töö majaomanikule endale.
Loomulik ventilatsioon: Kaldkatused hõlbustavad loomulikku ventilatsiooni katusekihtide ja eluruumi vahel, aidates suvel kuuma õhku välja juhtida ja takistades külma ja niiske õhu kogunemist talvel, tagades nii aastaringselt optimaalse sisetemperatuuri.
Väiksemad küttekulud: Kaldkatuste disain võib oluliselt vähendada kokkupuudet külma välisõhuga, aidates säilitada talvekuudel soojemat sisekeskkonda. See toob kaasa madalamad küttekulud, kuna kodu soojana hoidmiseks kulub vähem energiat.
Päikesepaneelide optimaalne paigaldus: Kaldkatused pakuvad ideaalset pinda päikesepaneelide paigaldamiseks, võimaldades majaomanikel tõhusalt taastuvenergiat toota ja kasutada. Õige katusekalle aitab energiatootmist maksimeerida.
Lai katusekatete valik: Kaldkatustele on saadaval väga lai valik katusekatte materjale sh sindlid, eterniit, plekkprofiil, katusekivi. Neid on saadaval erinevates profiilides ja värvitoonides, võimaldades leida ideaalse disaini ja funktsionaalsuse kombinatsiooni.
Esteetika: kaldkatused annavad hoonele klassikalise ning ajatu välimuse, sobides hästi mistahes miljöösse.
Lisaruum: Kaldkatuste all olevat pööningut saab kasulikult ära kasutada kas majapidamisruumi või elupinnana..
Viilkatuse nimetust kasutatakse tihti mistahes kaldkatuse sünonüümina, tõenäoliselt kuna tegemist on kõige lihtsama kaldkatuse lahendusega, mis on ajalooliselt palju kasutust leidnud. Viilkatus on siiski vaid üks kaldkatuse tüüpe, mida iseloomustavad kaks katuseharjal kohtuvat katusekülge ning vertikaalsed otsaseinad. Viilkatuse puhul on tagatud suurepärane vee äravool ning seda on suhteliselt lihtne hooldada. Viilkatus pakub ka pööninguruumi ja head ventilatsiooni. Lisaks võimaldab viilkatus erinevaid kujundusvariante hoone esteetika täiustamiseks. Samuti on võimalik viilkatuse otsaseintesse paigaldada viiluaknaid, suurendades loomulikku valgust katusekorrusel. Kuna viilkatust on palju lihtsam ehitada kui teisi keerukamaid katuselahendusi, on viilkatuste ehitamise ja paigaldamise üldkulud madalamad.
Kelpkatuse puhul on kõik neli katusekülge kaldu seinte suunas ning puuduvad vertikaalsed otsaseinad. See katuse disain pakub suuremat stabiilsust ja vastupidavust ka tugevatele tuultele, muutes selle populaarseks tormistes piirkondades. Kelpkatused tagavad ka hea vee äravoolu ning on visuaalselt atraktiivse välimusega. Lisaks võimaldavad need täiendavat elamispinda või hoiuruume katusekorruse või pööninguruumide kujul. Paigalduskulud võivad olla mõnevõrra kallimad kui viilkatusel.
Mansardkatus on murtud kaldpindadega katus, mille alumine kalle on järsem kui ülemine. See disain maksimeerib elamispinda katusealusel korrusel (nn mansardkorrus). Mansardkatused on ka arhitektuurselt põnevad, võimaldades hoonele anda eripärase ja uhke ilme. Samas on mansardkatust keerulisem ehitada, mistõttu on see ka kulukam lahendus. Samuti ei libise lumi seda tüüpi katuselt nii lihtsasti maha.
Pultkatus on modernne kaldkatuse lahendus, mida iseloomustab ebasümmeetriline disain - nimelt on pultkatusel vaid üks kaldega külg, mis ühendab hoone kõrgemat külge madalamaga. Selline disain on üle võetud tööstushoonetelt ning on kasutusel eelkõige kaasaegsetel elamutel. Kuna pultkatusel on ainult üks katusekülg, on võimalik katuse all oluliselt rohkem ruumi kasutada. Katuse kogupindala on väiksem kui teistel katusetüüpidel, mistõttu võivad katuse paigalduskulud olla madalamad. Optimaalse hoone asetuse korral jääb kogu katusepind päikesepoolsele küljele, mis võimaldab päikesepaneele maksimaalselt ära kasutada.
Kaldkatuste katmiseks sobivad väga erinevad katusekatte materjalid. Levinumateks lahendusteks on kivikatused, plekk-katused ning eterniitkatused. Ajastutruudel hoonetel kasutatakse ka rookatuseid või laastukatuseid, mis aga vajavad järsemat katusekallet. Samuti on lahenduseks sindelkatused ning bituumenrullmaterjalist katused ning tänaseks on saadaval ka mitmesugused komposiitmaterjalid. Ühe või teise materjali sobivust tuleb hoolikalt hinnata nii esteetikat, hinda kui ka katuse eluiga silmas pidades. Erinevatest katusematerjalidest oleme detailsemalt rääkinud varasemates artiklites:
Meie kontorid:
627 5560, Tallinn
739 0128, Tartu
katus@bmigroup.ee
E–N 8:00 – 16:45
R 8:00 – 15:30