Katuse paigaldus - jõukohane töö igale majaomanikule!

Lühidalt saab katuse paigalduse põhimõtted võtta kokku järgnevalt:

• Planeeri

• Vali õige aluskate

• Pane paika roovisamm

• Ära unusta tuulutust

• Järgi paigaldusjuhendeid

Ehitamine on aja jooksul muutunud nii palju lihtsamaks, et tänapäeval saab soovi korral uue katuse paigaldusega iga majaomanik ise hakkama. Siiski tasub hobiehitajal seda tööd hoolikalt planeerida, et võimalikke vigu ning hilisemaid ümbertegemisi vältida, kirjutab Eesti suurima kivikatuste müüja Monieri tehniline konsultant Ahti Danil. 

Kui näiteks katusekivide paigaldamist peeti varem keerukaks, siis tänapäeval ei nõua see töö mingeid erioskusi ja tööriistu. Katusekivid saab kaasaegsete kinnitusklambritega paika ilma ühtki naela katusematerjali või roovitusse löömata, nii et see on soovi korral jõukohane igale majaomanikule. Kivikatuse saab tehtud enam-vähem sama ajaga kui plekk- või eterniitkatuse ning ka eeltöö on kõikide materjalide puhul laias laastus sama ajakuluga. 

 
Katuse paigaldusel tagab edu hoolikas planeerimine

Katuse paigaldusel tuleb hoolikalt kõik tegevused läbi mõelda, et vältida ootamatuid üllatusi. Näiteks materjalivajaduse arvutamisel tuleb arvestada loomuliku kaoga. Siin kehtib reegel, et mida suuremad on katusematerjali tükid, seda suurem ka materjalikadu paigaldusel. Kui suurte paanidega katusepleki materjalikadu võib olla katuse pinnast isegi 30%, siis mõõtudelt väiksemal katusekivil jääb see maksimaalselt 5% piiridesse. Eriti rohkelt tuleb materjalikadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad.
 
Et vana katusekatte eemaldamise järel ei tekiks ebameeldivaid üllatusi, tuleks enne kontrollida katusekonstruktsioonide seisukorda. Kui pööningult sarikaid kontrollima ei pääse, avatakse tavaliselt prooviks väike tükk katusest korstna lähedalt või katuseneelust, mis on kõige tõenäolisemad lekkekohad. Kahjustunud puitkonstruktsioonid ja soojustus tuleb kindlasti enne uue katusekatte paigaldamist uuendada. 
 
Kui uus katusematerjal on välja valitud, võiks selle maaletooja tehniliselt toelt küsida, mitut inimest paigaldustööks vaja on. Näiteks kui katusekive ja bituumensindleid saab kergesti paigaldada üksinda, siis suuremate plekipaanide või eterniitplaatide puhul on see keerukas. Samuti nõuab abilist sarikate või tehases valmistoodetud kandesõrestiku ehk fermide paigalesaamine. Ka aluskatte rulliga on üksinda ebamugav viilkatusel toimetada nii, et hingav aluskate jääks kenasti pingule ning ühenduskohad korraliku vee- ja tuulepidavusega. 
 
Kindlasti tuleb küsida müüjalt võimalikult detailne paigaldusjuhend ja see üksipulgi läbi töötada. Kõik tekkinud küsimused tuleks maaletooja tehnilistelt konsultantidelt ära küsida enne katusevahetuse algust, ükskõik kui rumal küsimus esmapilgul ei tunduks. 
 

Kiiresti aluskate paika

Katuse paigaldusel on kõige kriitilisem saada võimalikult kiiresti paika uus aluskate. Kuna kaasaegsed hingavad aluskatted kaitsevad ajutise katusekattena maja vee ja lume eest vähemalt 4 nädalat, siis on seejärel rahulikult aega roovide ja katusekatte paigaldamisega tegeleda. Aluskatte kõige suurem vaenlane on päikesekiirgus, mis aluskatte hingavust tagavad imeväikesed augud kinni põletab ja aja jooksul kogu materjali pudedaks muudab. Seetõttu tuleb kindlasti valida UV-kindel aluskate, ent isegi seda materjali ei tohi peamiseks katusekatteks jätta kogu talveks.
 
Et katusevahetuse ajal kiiresti lekkeohtu vähendada, võiks aluskatte paigalduseks hankida abitööjõudu. Kui koos uue katuse ehitamisega on vaja ka uusi sarikaid, siis on mõistlik teha katusevahetust sarikakaupa, et võimalikult väike osa majast oleks tööde ajal katusega katmata. Kvaliteetse aluskatte väljavalimine ja selle õige paigaldus on tähtsam kui esmapilgul tunduda võib, sest odavad aluskatted kipuvad välja venima ning majas tekkiv kondensvesi valgub soojustuse vahele.

 
Järgi täpselt paigaldusjuhendit

Ise katust ehitades on oluline järgida täpselt paigaldusjuhendit, valida õiges mõõdus tuulutusliistud ja roovid ning paigaldada täpse sammuga. Kui roovi samm ei ole õige, võib valmis katus tunduda vaadates “lainetavana”. Keeruline on kaldharjade ja katuseneelude tegemine, mis vajavad korralikke tuulutusliiste. Meeles tuleb pidada, et neeluplekki kinnitades ei tohi lüüa naelu neelu põhja, kust muidu kipub vesi majja tungima. 
 
Igas majas loomulikult tekkiva õhuniiskuse minemajuhtimiseks tuleb kindlasti teha ka katuseharja tuulutus. Vastasel juhul tekib õhuniiskusest temperatuuride erinevuse tõttu katuse sisepinnale kondensvesi, mis võib valguda soojustusse ning katusekonstruktsioonide peale. Aja jooksul läheb vettinud soojustus hallitama ning sarikad ja muud puitkonstruktsioonid võivad sootuks läbi pehastuda. 
 
Sageli võib hobiehitajatelt meelest minna, kuidas katusematerjal katusele saab. Loomulikult võib seda teha oma ihurammuga, kuid näiteks kivikatuse puhul tasuks kivid tõstukiga katusele tõsta ja kivipakid õige vahemaaga ära jaotada. Nii jääb küll korralik trenn tegemata, aga kokku hoitakse mitu tööpäeva, mis muidu kuluks üksnes kivide katusele tassimisele. 

Hilisemad hooldustööd

 
Viimasena, enne uue katuse ehitamist tuleb mõelda ka sellele, kuidas hiljem hooldustöödeks katusele pääseb. Selleks on vaja katusele paigaldada käigusillad, katuseastmed või –luugid, turvakonksud ja muu turvavarustus ohutuks korstna juurde pääsemiseks, mida nõuab Päästeamet. Lisaks on nõutud lumetõkked kohtades, kus räästa all liiguvad igapäevaselt inimesed või pargivad autod.